Iga kord kui mul tuleb kuskil seltskonnas jutuks majapõleng ja fakt, et tulekahju põhjus oli küttesüsteemis ning seltskonnas on vähemalt üks meessoo esindaja, saan ma ühe kindla küsimuse. Enamasti kui tekib hetkeks vaikusmoment, naised näivad kaaluvat kas avaldada kaastunnet, mõtlevad mis nad ise selles olukorras teeksid või lihtsalt mida öelda, pahvatab vaikuse katkestamiseks keegi meestest “Ja mis küttelahendus uude majja tuleb?”

Mul ei ole selle küsimuse vastu mitte midagi, igati arusaadav, aga see on kuidagi silma jäänud korduv olukord. Mees näiliselt pidas minuga sel teemal arutelu ka, aga ilmselt tahtis ta lihtsalt veenduda, et oleme samas paadis. Jah, me sõltume küttelahenduse juures elektri olemasolust, mis hetke maailma pingeolukordi ja maapiirkonnas elamist arvesse võttes, pole vb kõige targem idee, aga mina ise olin veendunud, et ainult arvuti juhitav lahendus tuleb. Mitte et see ka alati viperusteta toimiks, aga sellest natuke hiljem. Põrandaküte on mehe otsus tegelt, ses osas pole ma kunagi miskit arvata osanud. Kui ta isegi küsis mult, siis ilmselt lähtusin mõttest, et tore oleks elada sooje kapukaid kandmata. Otse välja öeldes niisiis on meil pelletiga köetav vesikütte kamin. Suure uhke veepaagiga nn tehnoruumis (loe: kolakamber).

Majja on paigaldatud ka sundventilatsioon. Kirjutan sellest justnimelt siin postituses, sest soe tuba ja värske õhk on minu jaoks omavahelises seoses. Ma olen see õhutaja tüüpi. Halukütte puhul kaklesin alatihti katlakütjast isaga sellepärast, et tirisin aknaid lahti, aga ma lihtsalt lämbusin. Mis kasu on soojast toast kui kõris pigistab hapnikupuudus, sest kõik on kütmisele ära kulunud. Ma muidugi teen sedasama ka keskküttega ja elektriarve õuduseks tegin ka elektriküttega korteris. Viimases puudus lihtsalt igasugune ventilatsioon ja läks lootusetult märjaks, kui iga päev aknaid natukenegi avatuna ei hoidnud. Siin ehitama hakates olin väga segaduses, kuidas me kasvuhoones elama hakkame ometigi. Igas võimalikus suunas tuli kile panna. Kas me mitte just ei maadelnud hallitusega olematust ventilatsioonist korteris ja sellest tulenevalt pidevate haigustega? Kuidas sa, kallis mees, tagad mulle, et nende tervised lähevad paremuse poole tagasi, kui sa kõik nii läbipääsmatuks teed? “Rahu, ainult rahu!” Ventilatsiooni tarvis vookleb lagede peal ja põranda sees (poiste tubade siis) hulk jämedaid torusi, mis kõik kogunevad kokku teise korruse ühte nurka, hetkel on see veel avatud ruum, aga sinna peaks mu teada ka uks ette tekima. Esialgu see meil veel regulaarselt ei tööta, aga mu suurim kõhklus tegelt on see, et pesamuna, kelle toa kõrval masin uriseb, on meil liigsete helide suhtes vahel tundlik. Näis kui see koguaeg töötab kenasti, mis ta sellest arvama hakkab. Pidev töö seisab hetkel mu teada seadistuse taga vist.

Aga ma kimasin natuke kaugele oma jutuga. Ma lähen paar sammu tagasi ja teen haluküttega lõpparve, sest sellega on üks vahva jutuajamine seotud. Meil oli kuuris pea terve talve varu puid, esimesel talvel isa muudkui tegi neid juurde. Püüdsime küll selgitada, et isegi kui me hakkame üles ehitama, siis me vahetame küttelahendust. Lõpuks loobusime, las ta siis teeb, juu ei oska ta oma ajaga leinas muud peale hakata. Kütte hulk muudkui kasvas. Eelmisel sügisel lõpuks sündis otsus, et ära me need anname. Kuuri alla on ruumi vaja. Olime suvel ka plaaninud korduvalt, aga soiku jäid kõik vestlused. Sügisel võtsin valla sotsosakonnaga ühendust ja ütlesin, et mul on talve varu puid pakkuda, aga mu tingimus on, et need lähevad lapse/lastega perele, kellel on päriselt vajadus. Jupp aega oli vaikus, kuni ma ühel õhtul läheduses üht töötuba tegemas olin ja mulle ligi astudes küsiti, kas mulle sobiks kui nv puudele järgi tullakse ja palju neid puid mahult tegelt üldse on. Ega minul polnud ka aimu, palju õigupoolest sinna soppi neid mahub. Igatahes, esimene katse nurjus, üksikisal, kes pidi järgi tulema (see oli minu lisatingimus, et perel tuleb leida lahendus äraviimiseks), vedas sõiduk alt ja kokku lepiti teine pere. Hullult oluline info eksole. Teiseks variandiks oli üks ema, igatahes tuli talle masina osas appi vanem härra, kes hakkas töö käigus järsku rääkima minu vanaemast, sellest et ta on sel hoovil käinud, aga siis oli siin pisike maja. Selgitasin, et see põles paari aasta eest ja ehitame nüüd uut ja suuremat. Rääkis, et tema teada elas majas selle naise tütar oma mehe ja lastega. Teate, naljakaks tegi selle see, et ta rääkis seda kõike nimedega, aga et mina üks neist lastest olla võiks, ta pilti kokku ei pannud. Püüdsin, mis ma püüdsin selgitada, et ta räägib mu emast ja vanaemast, kõhkles ta seni, kui mu ema meile ligi astus ja appi tuli. Noh ja siis hakkas klassikaline heietamine, mida ma ümber trükkima ei hakka, aga selle onuga oli üks vahva vestlus veel. Mees toimetas mul kõige selle ajal midagi katuse või räästa kallal, igatahes tõstuki otsas ta turnis. Kui ta vahepeal all käis, et aidata järelhaagist mugavamalt sättida, ajas vanahärraga juttu. Ükshetk hinge tõmmates (neid kärutäisi sai ikka päris mitu) küsis onu minult järsku “Kuule tüdruk, kust sa sellise leidsid? Kuskandis selliseid aktiviste toodetakse ka?” Vaatasin taeva all kõlkuvat meest ja vastasin “Leidsin ta Haapsalust, aga tegelt on ta setu” “Ahsoo, noo siis küll” Niimoodi sai natukene panustatud heategevusse ja endile kuuri ruumi tehtud.

Kamin paigas, korsten ja veetorud ka ühendatud, hakkas kütmine pihta. Alustuseks ei saanud me seda kaminat üldse käima. Kaminal on puutetundlik juhtpult ja äpp ka. Esmalt mõtlesin, et telos niigi vähe ruumi, tühja mul sellest äpist. Kasutusjuhendit eestikeelset tal kurjamil ka polnud. Sai tõlgitud käsitsi trükkides ja fototõlkega. Tühja sa tast tõlgid, kui ekraan ei reageeri. Küsisin nõu ühes teises firmas töötavalt tuttavalt, kes jagas küll endi tehniku nrt aga lisas, et parem kui me enne enda poega suhtleme, et muidu äkki garantii tühistatakse või jumal teab mis veel. Mul oli selleks ajaks juba külm ja niiske ja diiselpuhurist ei tahtnud enam miskit teada. Ma tahan, et kamin köeks. Turtsusime mehega üksteise kallal terve päeva, teisel päeval vanim poeg halastas meile, tõmbas telefoni äpi ja pani kamina käima. Esialgu küttis see muidugi suure osa ajast megaleegiga. Tänaseks olen lõpuks saanud niikaugele, et kui keegi kuskilt miskit ei näpi ja pumpa seisma ei pane, sujub kütmine enamasti viperusteta.

Aga lihtsat ei olnud selles midagi. Esiteks ei tahtnud kuidagi torud soojaks minna ja üldse turtsus asi kohutavalt. Mees andis korra järgi ja kutsus torumehed asja kaema. Need küsisid talt päris otsekoheselt, et kes selle valmis meisterdas. Kui mees enda peale viitas, siis rohkem ei kobisetud. Igatahes käskisid nad veel mõned lisakraanid panna ja ütlesid, et sul kulla tüüp on lihtsalt õhk torudes sees ikka veel. Mingi hetk ilmnes, et külm ja kuum olid märgistusel kuskilt lappama läinud, see tekitas segadust omajagu. Mis veel? Näis et viperusi jagus igasuguseid. Lisaks sai algul proovitud taimeriga kütmist, aga see tähendas, et tihtipeale ootas dushi alla minnes ebameeldiv üllatus. Tänaseks on kamina enda ümbruse temperatuuri järgi pandud automaatse peale. Ja enamasti annab süsteem häiret, kui pellet otsas või kui keegi on pumba seisma pannud ja vesi liiga kuumaks läheb.

Selle paika reguleerimine on aga ka paras läbiproovimine olnud. Esmalt olid +/- vahemikud pandud suureks, sest näis, et muidu ei saanud üldse köetud. Põrandakütte pump oli kuidagi ka nii sätitud, et selles voolas üpris soe vesi.  Nii mõnus soe oli varvastel ju. Olin parasjagu pojaga Tartus arsti kabineti ootel, kui ema helistas, et toas on saun ja temal on jalad hirmus kuumad. Kiire pilk äppi tuvastas, et toas kamina juures on 32° sooja ja vesi paagis 84°. Kusjuures vee max on olnud algusest peale sätitud 77° peale ja täna põrandaküte 30° peal. Ema aga raius, et temal paksude koeravillaste sokkidega on põrandal tuline astuda. Väikse segaduse järgi õnnestus mul kamin seisma panna siiski, emale ekraanil reageerimist ei toimunud. Täna võtamegi ainult häiret ekraanilt maha, sest pelleti otsa saamis teadet äpist välja lülitada ei saa. Üldiselt esineb ülekuumenemist vaid siis, kui pump seisab või torude vesi on väiksemaks sätitud, mees soovis vahepeal et võtab vähemaks, aga kaminale see kohe üldse ei meeldinud ja näib et see 30 talle sobib. Kuigi eile öösel ärkasin kell 4 selle peale, et miski piiksus toas, vesi paagis oli taas 84°, olgugi et pump töötas ja toakraad ei olnud ka üles köetud. Ühe korra on olnud ees ka alarm, mis restardiga küll lahkus, aga mille kohta polnud ei netist leitud kasutusjuhendis midagi, ega osanud ka kaminatega tegelev tehnik meile midagi kosta, mis see tähendama peaks. Rohkem pole ette tulnud, ei tea. Niisiis pole see arvutiasi ka niisama kökimöki lihtne hallata vahel. Lihtsalt see, et kohe kui talle miski ei sobi kustutab leegi kähku ära, on suureks plussiks.

Vanaema muudkui küsib, kas toad on ikka juba soojad. Suured poisid kisuvad ülakorrusel alatasa aknaid lahti, et neil on palav. Nende tubadesse pole radikaid veel pandud, eks ükshetk enne päris talve tuleb see töö ära teha, aga hetkel on tõesti nii, et kuna trepikoda on suur ja avar, siis neile sinna üles seda sooja jõuab ohtralt. Eks ilmselt talvel sellest enam ainult ei piisa, aga kes teab, neile meeldib pigem jahedamas toas olla, mina olen see külmavares. Noo olgu, oma suuri sooje karvaseid kapukaid pole pärast põrandakütte sisselülitamist enam rohkem kandnud kui pesust tulles.