Räägime natuke kaupade kojuveost. Rõõmust ja vihahoogudest sellega seoses. Äkki kulub kellelegi info ära. Üldiselt ma pelgan igast kullervedusi sestpeale kui ma aastaid tagasi ühe ilmselt ületöötanud tegelase käest sain pm sõimata selle eest et ma küla bussijaamas ei ela. Ta oli lubanud helistada üle kui on alevis pakid maha pannud, et ma saaksin täpsustada oma asukohta. Helistas aga ja teatas, et ta on bussipeatuses, kust mu leiab? Vaatasin üle põldude 2km eemal seisvat kaubikut ja pomisesin, et palun keerake auto nüüd alevi suunas tagasi, ma tulen tee äärde. Ja kus siis hakkas tulema, kas te ei elagi siis selles külas, miks enne ei öelnud, et ei ela nii kaugel, tema tlna inimene, ei tea igasugu kohti. Piiksatasin, et elan küll külas, aga küla ei asu bussijaamas ainult ning meenutasin, et ta pidi helistama enne kui sinna jõudis. Ma olin kogemusest nii kohkunud, et pikalt vältisin kullerteenuseid.

Aga ehitusega seda alati ei saa. Meile on tulnud kaupa kohalikust puiduettevõttest, suurematest ehituspoodidest nagu Bauhof ja Depo ning mõned korrad Ikeast. Igast muud mulle hetkel mitte pähetulevad kohad ilmselt veel. Üldiselt on nendega hästi läinud, koha üles leidnud, kauba kenasti maha saanud. Ikea kullerid on mulle enim meeldinud ses mõttes et neilt on tulnud hommikul sõnum kellaajaga ja siis miski hetk kõne üle kinnitusega ja nad alati kahekesti ladunud kauba minu näidatud kohta ja sada korda loendavad pakid üle. Esimesel korral olid väga ähmis isegi et paar pakki puudu, aga kuna tellimus koosnes kokku 56st pakist siis lihtsalt paar tk jäid teiste varju. Ikkagi ütlesid, et helistavad eelmisesse kohta ja küsivad, kas äkki kogemata sinna sattusid, pärast seda kui olid mitu korda püüdnud arvu üle lugeda. Küsisin saatelehtede kohta, et kuidas ma kontrollida saan, mis pakk on mis, et siis näha mis puudu. Kuigi oli aru saada et eesti keel polnud nende emakeel, tehti mulle arusaadavalt selgeks, mis nr mida tähendab ja jäin lastega pakke tuppa viies maha kriipsutama. Tegelt olid kõik olemas, saatsin hommikusele smsile vastuseks et kõik korras, pakid olemas. Sain viisaka tänu vastuseks. Ülejäänud kahel korral on samuti ilusti sujunud nendega.

Suurte autodega ma muidugi pelgan seda, et alati autojuhid kõhklevad, kas sisse mahuvad väravast. Mees sõidab samuti suurega ja raiub alati et nad peavad mahtuma. Kogemus on et üks autojuht on oma sõidukit lõhkunud siiski. Aga minul see kõhklus et okei, mees ütleb et mahuvad, aga kui autojuht ütleb et tema ei mahu, mida ma siis teen… Õnneks seni keegi koos kaubaga tagasi pole läinud.

Aga läheme otse peavalu poe juurde. Depo. Esimene suurem kaubalaadung oli osb plaat ja villapakid. Mees tegi tellimuse, kõik nunnu, jah ühe autotäiega tuuakse ära, muidugi saab kokku leppida sobiva aja. Ühel heal päeval teatas mees mulle, et äkki saaksin järgmine päev minna kauba vastu, et peaks jõudma 15-18 vahel. Mul oli tööpäev, torisesin mis kole,  aga ootama ma läksin. Koer kinni ja tiksusin autos. Majas oli nagunii pime ja külm. Autos sai vähemalt soenduse tööle panna vahepeal. Kell hakkas juba pool 6 saama, kui mees uuris, kas kaup kohal. Torisesin külmetades, et kedagi pole tulnud, pime on ja ma tahan koju. Ma ei näe enam mingit kaupa maha võtta. “Ega sina ei peagi, neil selleks vahendid olemas, aga ma uurin asja.” Natuke aega hiljem helistas uuesti, kaupa väidetavalt alles laaditakse peale. Puhkesin nutma, tühi kõht ja niiske olek ajasid meele mõrudaks niisamagi, lapsed ootasid koju ja nüüd ma pean veel ootama v… Mis kell nad jõuda mõtlevad siis, arvavad et ma elan siin ehitusplatsil keset suurt sügist? Mees rahustas, et ütles, et kedagi õhtupoole enam ootamas pole, mispeale pakuti et kaup tuuakse järgmine päev. Enne veel kui ta jõudis öelda, et keeldus ka sellest ja nõudis oma kodusoleku päeval kauba toomist, jõudsin ma röögatada, et homme ma siin küll ei külmeta. Rahunesin ja sättisin kojuminekule. Kuskil kogu selles protsessis selgus, et osad meie villapakid on puudu. Telliti küll, aga pole kaasa panna, keegi kaotas ära. Võimalik et see oli juba enne esimest toomiskatset, aga vb pärast. Tol hetkel mõtlesime, et noo ikka juhtub. Täna mõtleme pigem, et see on mingi veider müügistateegia sel poel vist. Algselt pidi kaup tulema kõik ühe korraga, reaalsuses aga käis auto kahel päeval. Esimesel juhtus ka eespool mainitud auto lõhkumine. Olin ise tööl, nii et kauba maha laadimist nägin alles teisel päeval, kui toodi villapakid, mis olid nüüd taas õiges koguses kokku leitud. Kaup võeti maha käsitsi. Villapakid reaalselt loobiti autost maha ja maas mees koos isaga ladusid aluse peale. Vaatasin seda ja küsisin, et kas ma oleks pidanud pimedas üksinda sedasama tööd tegema v? Oli ju ometigi jutt et kauba mahalaadimine pole probleem. Noh, kätte me selle kauba saime. Aga kogu see kohalejõudmise jama tekitas tunde, et rohkem selle poega tegemist ei tee.

Kuni me hakkasime siseviimistlusmaterjali vaatama. Plaanisime tubadesse mdf seinapaneelid panna. Käisime erinevaid ehituspoode läbi ja arvutuskäigud natuke tegid murelikuks. “Mis sa arvad, käime piilume sinna deposse ka?” küsisin mehelt. Läksime. Arvutasime. Ainuüksi alumise korruse pealt (elutuba ja magamistuba siis pm) oli võimalik kokku hoida 500.- Eelarvesse mahtumine näis nii palju reaalsem. Vetsu ja vannitoa sisu, põrandatele parkett… Elektrikaabel. Igatahes läksime tellimuse tädi juurde ja vuristasime oma soovid ette. Kui ma õigesti mäletan tuli juurde tellida parketti ja elektrikaablit. Ülejäänud kaup oli tegelt olemas. Võiks ju eeldada, et kuna ma kõige eest koheselt maksin, et need pannakse tellitavat kaupa ootama kõrvale. Aga ei.. Nii see depos ei käi. Kogu teie kinnimakstud kaup on vabamüügis seni, kui teie kaupa hakatakse komplekteerima ehk pm päev enne kokkulepitud kojuvedu vaadatakse, kas ja mida kaasa panna on. Meil oli kokku lepitud kojuvedu minu sünnipäeval, teisipäevane päev. Esimese hooga tekis olukord, et mehel paluti tööl üks lisasõit teha ja pakuti, et helistagu deposse, et nad kaupa ei saadaks, firmast antakse auto koos juhiga, mehel jääb vaid kütte eest tasuda. Esmaspäeval sai mees aga enne veel hoopis ise depost kõne, et keegi on osa kaupa ära müüa jõudnud. Huvitav kes need keegid neil seal on? Päkapikud? Vähe sellest, et meie tellitud kaupa oli jõutud maha müüa, oli asju veel puudu. Uus kojuveo katse pidi ka toimuma nii, et jällegi olin üksinda vastu võtmas. Võtsin vanema poja appi. Koos autojuhiga laadis poiss käsitsi kogu kauba autost maha. Nii pikki paneele ei saavat roklaga liigutada. Ilmselt tõesti, aga mõtlesin õudusega, et kui oleksin päris üksi olnud. Mees oli käskinud meil kontrollida, et kõik kaup on olemas, aga meil lihtsalt polnud jaksu selleks.

Kolmandal korral võttis mees kohapealt kõik kauba kaasa. Soe soovitus seda teha. Ta pidi selleks küll kõvasti vaeva nägema nagu aru sain, et vaevutaks ta kaup kokku otsitama, aga vähemalt jäid paar närvirakku alles. Kuigi täna selgus, et sealt seekord ostetud uksed meie ootustele siiski ei vasta, aga nuh, see rohkem vast meie viga. “Mul on kahju sellest inimesest, kelle tellitud kauba te ilmselt ära vedasite” oskasin mehele aint öelda, kui nad pojaga võidurõõmsalt kaupa haagiselt maha laadisid.

Võibolla on see lihtsalt meiega kaasas käiv koterman. Ma pole muidugi viitsinud googelmoogeldada, et kas äkki kuskil keegi veel kaevanud. Tänaseks mehel juba hakkab silm tõmblema Depo poe reklaami kuuldes raadiost. Esimest korda kuulsin torisemas selle üle. Hinnad on tõepoolest teiste ehituspoodidega võrreldes ülimalt head reaalselt sama kauba eest, aga närvikulu sinna juurde…