Ma tahan vahelduseks ehitusjuttudele natuke meie elu ja tegemisi kajastada, oma silme läbi. Mu kullakallis esmasündinu on eluga sealmaal, et teeb omale B kategooria juhilube. Tal läheb küll veel aega, enne kui päris 18 saab, aga hea rahulikus tempos õppida. Oleme pool aastat juba üksteisele (rohkem küll mina kui tema) jaganud naljavideosi sellest, kuidas pojad emadega õppesõitu teevad. Ma leian, et talvel alustada on meie kliimas kindlasti õige valik, ka ma ise alustasin talvel. Oleme otsustanud sõita pigem maanteeotsi, sest linna saab õppesõidu autoga kärutada küll ja mina hetkel pole valmis tipptunnil isegi meie lähimas väikelinnas liikuma lisapedaaliteta. Ma tallan siiski pidurit ka mehe kõrval istudes, eksole. Maantee sõitude mõte on peamiselt siis, et õppida autot üleüldiselt tunnetama.

Ma olen poisi kõrval tänaseks sõitnud nii umbes 200km. Ja see kogemus on väga khmm… Millist sõna siinjuures õigupoolest kasutadagi… Kuigi ma tegin juhendaja paberi ära juba jõulude ajal, siis muutlikud ilmaolud venitasid meie algust päris korralikult. Mulle ei meeldi lahtise lumeplögaga maanteel sõita. 11 aastat tagasi kaotasin sellisel auto üle kontrolli ja tegin paar piruetti, paiskusin külg ees põllule ja peatusin lõpuks katusele keeratud autos. Kõigi autosolijatega läks hästi ja arvestades kellaajast tingitud väga tihedat liiklust, siis läks üliõnnelikult, et sel hetkel vastassuunast kedagi ei tulnud. Mina kogesin esimest korda kriisiaju ehk seda tunnet kui jõuad mõelda rohkem, kui normaalne näib. Alles hiljem saad aru, et sündmused pidid palju kiiremas tempos reaalselt toimuma. Igatahes ütlesin poisile, et kõrvalistmel ei julge ma ammugi istuda sellisel teel ja ootame parem, kui sajud mõneks ajaks lakkavad ja teed lagedaks lükatakse.

Minu esimene sõit tema kõrval oli Põltsamaalt koju. Teel sinna sõitis mees ja mul tuli tagaistme rõõme nautida. Polegi nii hull ju, mõtlesin. Sõbrad norisid poissi et vanemad räigelt kasutavad ära sind ju, autojuhina, ise ei viitsi sõita ja omavahel kakelda, kes roolis peab olema. Teadupärast peab juhendaja olema kaine, nii et tagasiteel potsatasin siis ise poja kõrvale. Ellu jäime, kuigi mõnda kohta teepeal hakkasin juba ilmselt liiga vara selgitama, näiteks Põltsamaa-Jõgeva ristmikku osas ohkisin juba 10km varem, et seal palun täiesti seisma jääda, aega on kohapealt äraminekuks, liiga riskantne aga kellelegi ette kihutada äkki.

Mõned päevad hiljem sõitsime pojaga juba kahekesti. Njaa… Teate kui hirmuäratavalt kiiresti sõitev võib tunduda 70 km/h pimedal maanteel kurvi võttev algaja? Ise sõidan ma neid kurve ikka väga uljalt vist. Enamuse kurve surusin end sügavale istmesse ja pigistasin ühe silma kinni. Mõttes samal ajal karjudes “Kurv-kurv-kurv!!! Appii, appi, appiiiiiii, me sõidame kraavi niimoodi!” Naersin vahepeal omaette, et õnneks on õues nii pime, et poiss ei näe silmanurgast mu kramplikult kokku surutud lõugu. Ühe korra siiski sai refleks minust võitu ja täiesti mõtlemata haarasin roolist ja suunasin seda kurvi rohkem võtma ise paaniliselt ohkides “Kallis, siin on kurv ju!”. Poiss vaid itsitas vastuseks, et ta ju näeb ja keerabki. “Aru küll polnud saada, kas tead?” Palusin vabandust et sekkusin, aga ma tegelt ei saanud enne aru et olin roolist haaranud kui seda juba tegin. Äkki ma siiski ei sobi kõrvale istuma? Ma vaikselt hakkan mõistma oma onu, kes kunagi minuga mõned sõidud tegi ja ühes üpris järsus kurvis samuti roolist haaras. Ma olen nii tihti mõelnud, et sõitsin ju ilusti, aga nüüd alustaja kõrval oskan ette kujutada küll mis tunne tal olla võis. Tegelikult on sõidud sujunud, äpardusi ikka juhtub. Aga mulle pakub nalja mu enda aju. Huvitav kaua läheb, et mulle ei tunduks enam nagu laps ületaks kiirust, kui ma ometigi näen et ta pigem hoiab jalga tagasi ja me liigume enamuse ajast 70ga.

Tegelikult ongi kõik hästi. Poiss on tubli. Kui ta ei kardaks aint, et piduripedaal teda varbast hammustada võib. Aga see on ilmselt ka vb ainult minu peas kinni, nagu juba mainitud, ma tallan ka kalli abikaasa kõrval istudes aegajalt (eriti linnas) olematut piduripedaali ja tal juba sõidukogemusest puudu ei ole.