“Kus sa seal Äntus elad? Ma olen Simunast pärit ise, jääd selle suuna peale?” küsiti mult hiljuti. Selgitasin umbes nii nagu alati, kuna meie maja on sedakätt pm ainuke maanteeäärne maja, on see üpris lihtne. “Oot, see punase puuga maja või?” Järgnes lisand, et selles elasid kunagi P.-d, mispeale noogutasin, et jaa, mu onud kannavad seda perekonnanime, see on vanaemalt saadud koht. “Punase puuga maja”… Äkki peaks blogi ümber nimetama?

Selle pildiga tuleb natuke kevadeigatsus peale küll. Vahepeal näib, et ma muud ei teegi kui topin jälle talvepüksid jalga ja toon uue pelletikoti tuppa. Kuigi see on tegelt ilmne liialdus. Jah, kulu on olnud natuke suurem, kui algne arvutus ja veebruari lõpuks on sügisel varutud kolm alusetäit kotte ilmselt otsas, aga toad on soojad ja elektriküttega korteris ei oleks seda talve ette kujutanud. Rahalist kulu ei oska siiski millegagi hetkel võrrelda, sest varem kütsime nö oma materjaliga ja briketiga lisaks. Puid ostma me ei pidanud. Üldiselt kulub ööpäevas üks kotitäis pelletit, aga need külmad ilmad on võtnud ka kaks.

Ühe ööpäeva kulus ka kolm kotti. Nimelt täitsin ühe karge nv õhtul kolu ära, teadmisega, et isegi kui on suur kulu, jõuan hommikul ärgata, enne kui seisma jääb. Ärkasin aga selle peale, et tuba tundus veidralt jahe. Mässisin end hommikupalitusse ja suundusin otse kööki kassi toidunõudmist rahuldama, mõtetes küsimus, et kas hakkan tõbiseks jääma, et nii ebaharilikult külm tundub. Pilk jäi pidama köögi termomeetril mis näitas vist 17-18 kraadi, ülemise korruse termomeeter veelgi vähem. Tohhoo tonti, mis värk see on, kas kaminal juhtus midagi. Vahel ei sobi talle veesurve nt, siis lülitab end välja. Ekraanil ilutses aga teavitus kütte otsasaamisest. Mismoodi? Sellega oleks pidanud ju hommikuni jaguma kenasti, on küll külm õues aga noo nii külm ju ka mitte. Väike lisaselgitus et õuekülm mõjutab meid vundamendi kaudu esialgu veel üpris edukalt nagu ma aru saan, kuna see on soojustamata. Põrandad on küll soojad aga ma eeldan, et jahutab ilmselt vett edukalt. Igatahes häiret maha võttes näitas kamin õhutemperatuuriks 18 ja vee omaks 21. Kamina õhutemp on kõrgem kui toa reaalne kraad, kusiganes tal see andur on, näib et ta mõõdab oma puhurite ava juurest seda kraadi, nii et meil käies jääb enamuse ajast mulje, et meil on tubades 26-29 kraadi sooja. Mis omakorda tähendas, et toas oli tõesti jahe juba ka tema meelest. Valasin nõu täis ja läksin üles korrusele asja uurima. Väikepoja oli end arvuti taga teki sisse mässinud ja urises et külm on. Keskmise poisi tuppa astudes avanes vaatepilt pea kahemeetrisest pojast looteasendis üleni teki alla pugenuna, isegi ninaots polnud väljas ja aken kenasti lahti. “Ma olen armastav ema ja reageerin hiljem!” pomisesin enda ette ja sulgesin vaikselt akna. Sel hommikupoolikul undas kamin ikka tunde maksimumi peal, vahepeal rahunedes ja siis jälle tuure üles võttes. Samal ajal kubises sotsmeedia erinevate päästeameti punktide hoiatuspostitustest ülekütmise osas. Niisamagi hakkas endal juba kõhe. Mõned päevad varem oli kunagisest pritsumehest naabrimees tööl mulle kommenteerinud, et ta peaks tulema ikka üle vaatama meil selle värgi. “Sul vist koguaeg see köeb praeguste ilmadega?” Üritasin teda rahustada, et korsten on maja seinast eemal ja kamin ise suht kapriisne, et kohe kui miski ei meeldi, jätab end seisma. Jätabki tegelt. Nt kui ta leiab, et vajab puhastust, siis ta ei lase temperatuuril kõrgele tõusta, isegi kui ta hakkab miski hetk ise uuesti tööle, siis hoiab end tagasi, kuni oled seisma pannud ja ära puhastanud. Algul ma ei saanud aru, mis tal viga on ja kas peaksin tehniku poole pöörduma, aga näib et see on miski ohutusreaktsioon tal. Igatahes… Vanimale pojale tuli külaline tol päeval, koer sai kinni pandud ja kuna ootasin meest töölt koju, siis jätsin värava ka lahti ning parkisin enda auto hoovile.

Nautisin vaikset hetke, kui keegi uksele koputas, selle avas ja “Tere!” hõikas. Mees ei koputaks ja võõras hääl. Jumal küll, oli mul vaja see värav lahti jätta, mis siis nüüd lahti on… “Väike-Maarja päästekomandost tülitame!” jõuti hüüda enne kui esikusse jõudsin. Minust käis korralik sähvakas läbi. Läksin vist hoobilt näost valgeks, sest järgneva jutu üpris alguses tegi üks kahest mehest hetkeks pausi ja lausus “Kõik on hästi, me teeme rutiinseid kodukontrolle.” Ning enne kui te hurjutate, et igasuguseid lasen tuppa, siis selleks hetkeks olin juba suurt punast oma sissesõidu ees näha jõudnud. “Kartsime koera ainult, väga kuri silt oli teil väravas.” Koer, issand, hetkeks tekis mul lühis, kuidas nad sisse said üldse, siis meenus “Jaa, teil on hea ajastus, ma just panin kinni ta, meil on külalised”. Midagi hullu tõesti ju tegelikult ei järgnenud. Küsiti üle, et sel aadressil on hiljuti majapõleng olnud, kas olin ka siis perenaine ja millest ning kas elame aastaringi. Viimase osas selgitasin, et meil pole veel küll kasutusluba, sest ehitame alles, aga küttesüsteemid said sügisel tõesti aastaringseks sätitud ära juba. Üks pahandus mul oli, mille eest noomida natuke sain, mul olid paari päeva pelleti tühjad kilekotid kamina kõrval. Muidu jagati soovitus igaks juhuks ka üles korrusele suitsuandur panna ja kamina ümber põrandale plekk või tulekindel klaas. Selle kohta mees hiljem kobises mulle, et miskine kivi tuleb sinna, et kas ma siis ei mäletanud öelda, aga mina mäletan, et sinna ei pidanud midagi tulema, kui ma küsisin kas tuleb, et kaminat puhastades ei meeldi väga, et tuhk pudiseb parketile. Vaadati elektrisüsteemi ja küsiti korstna kohta ja pühkija kohta, mille osas ütlesin et pole veel käinud aga pean kutsuma nagunii, sest kasutusloa jaoks peab ta üle käima vaatamas. Üldiselt näis, et ehitusega jäädi rahule ja minu vastustega ka. Viitasin ka, et nad pääsevad kenasti korstent väljas vaatama, kuna mees oli puhuriga tee selleni lahti lükanud just viimati kodus olles. Uuriti ka, mis saab sel juhul, kui tekib pikem voolukatkestus. Midagi ei saa, meil jääb elu seisma, vesi pumbaga, kamin vajab tööks voolu jne. Ainult vetsus saame käia, sest esialgu on õues kuivkäimla alles. Aga rahustuseks lisasin, et hiljuti sai väike generaator siiski soetatud selle tarvis, et elu ära ei külmuks. (Midagi muud väga järgi panna ei julgeks, sest nt vanima poja arvuti toitesüsteem küpses ära proovimise käigus, saime talle uue ploki osta) Lõpetuseks küsisid nad mõningaid nö trikiga küsimusi, a la “pann läheb põlema, mis teed?” Mõistan miks, aga ma olen ses osas teoorias tugev, noorkotkastest poegadega vist iga aasta vähemalt ühel tuleohutusõppusel osalenud. Aga siis saabus küsimus, mis mul juhtme korralikult kokku ajas ärevuses. “Pelletist tuleb ka tuhka, kuhu sa paned selle?” Õue viin. “Mhm, aga kuhu sa paned?” Sügisel puistasin aiamaale, hetkel lume peale. Onul mu vastas oli endiselt ees pilk, et ma ei vasta ta küsimusele. “Ma ei saa aru, kas ma ei tohi seda aiamaale visata?” Ei, selles ei ole asi, kuhu sa paned selle tuha väljaviimiseks? Lasen mõttes läbi protsessi, kuidas ma kaminat tühjendan ja puhastan, teine onu ilmselt taipas samal hetkel, mis mind kimbatusse ajab ja küsis järsku “Kaminal on vist endal mingi kogumisnõu, jah?” Ja siis mul koitis, mida nad küsivad. “Jaa, seal on all plekist selline karp, kuhu tuhk kukub, ma võtan selle sealt välja ja sellega koos lähen õue, ma ei pane teda eraldi kuhugi.” Esimese onu nägu läheb naerule “Olgu, siis küll, ma tegelt selleni tahtsin jõuda, et plastämbrisse tuhka ei pane!” Enne lahkumist käisid tiiru maja taga korstna juures ka. Näis et vist sobis neile nähtu, sest tuppa tagasi ei tulnud. Miski hetk tuli vanim alla, vaatas P5 astmes undavat kaminat ja küsis, kas nad selle kohta ei öelnud midagi, et see sedasi hiigelleegiga undab. “Ei, kamin käitus ilusti imekombel ja küttis hästi tasa P1 peal parasjagu.”

Õnneks elektrikulu on püsinud rahulik, näitude järgi väiksemgi kui nt detsembrikuus, mil oli lihtsalt lisaks jõuludele ka kaks sünnipäeva, küpsetamist jagus palju. Lisaks sai külmadega jänestele üles pandud veesoojendid, et nende kasv ei pidurduks lumega jootmise tõttu, mille puhul kulub suur osa energiat soendamise peale kehal lume külmusest. Ja tegelikult on talv ju nagu meie kliimavöötme talv ikka, lihtsalt viimastel aastatel kui korra isegi läheb külmaks on hiljemalt nädalakese pärast uuesti soe, nüüd näib et pole ammu soe olnud, korraks üheks päevaks oli -4, sulatas teed hetkeks pudruseks ja mu auto kojameeste pihustid õnneks lahti lõpuks ja järgmine päev oli uuesti külm.

Aga varsti on kevad ja lilled ja punane puu…