10.veebruaril eelmine aasta olen teinud ja jaganud majast pilte, mis täna, nõksa üle aasta hiljem, näivad lausa uskumatud. Meil oli mõte proovida kandideerida ikea saatesse, lootusega köök saada. Sellega seoses oli vaja teha pilte soovitud toast ja ülejäänud majast ka. Meil muidugi polnudki midagi muud tol hetkel kui seinad, aga tänaseks on see tore kokkuvõtlik mälestus.

Silmale nähtavatest sisetöödest on täna teha esiku seinad ja lagi, trepikoja seinad, trepi käsipuud ja ülemise korruse nö esik ehk minu nurgake ja ülemine vets. Sinna juurde muidugi need liistud, eksole. Ja esikupõrand peaks saama endale asenduse kiviplaatidena, aga ma hakkan neis natuke juba kõhklema. Sain hiljuti puhastada neid ja nooh, ei ole kõige lihtsam tegevus.

Niisiis ma teen ühe kokkuvõtliku pildipostituse peamiselt, et ära näidata kõik need seni näitamata nurgad ka.

Elutuba oli aasta tagasi silmini täis osb plaate ja kivivillakotte. Oi, poisid kirusid neid plaate tuppa tassides ja veel rohkem, kui osa neist jälle välja vedada tuli. Täna on diivani taha veel esiku seinapaneelid ja nurgaliistud peidus. Ja minu laada klapp-laud ka hetkel, sest ma pole talle head kohta leidnud.

Noo seda magamistuba olen ma jaganud nii- ja naapidi. Kohe kindlasti kõige nunnum tuba. Võibolla tõesti olen oma romantilist poolt liiga peale surunud? Roosamanna. Aga mehe sõnul mitte siiski liiga. Mulle nii meeldib see tuba.

Köök on koguaeg sama, aga iga päev natuke uutmoodi. Endiselt koht, kus enamus kodused ülesanded pisipojaga tehtud saavad ja kus ma püüan värskeid lilli vaasis hoida. Viimasel pildil (täna tehtud) jäävad lilled teise aknalaua peale lihtsalt. Natuke taimede rohelust olen kappide peale ka kasvama toonud, näis kuidas nendega sujub.

Esikuseinad on niisiis endiselt tegemata lõpuni ja elektrikapp peaks mu teada ka natuke varjatumaks saama lõpuks, aga hetkel olen sinna üles pannud kaks pikka nagilahendust ja kaks kahekordset jalatsiriiulit, sest vähemaga on viieliikmelisel perel võimatu hakkama saada.

Ja siis veel trepikoda, millest ma tol korral küll pilti ei teinud, aga sel hetkel oli seal umbes sarnane lahendus, nagu suve algul sisse kolideski. Enne jõule suutsin mehelt ehituspoes käsipuu-postid ka välja nuruda, need pidada nüüd kuuris lakkimist ootama, et elu nata turvalisemaks muuta äkki. Trepp on päris järsk, vahel on küll tunne, et veeren alla ülevalt.