Kui elu annab sulle põlenud maja, siis… noh, ilmselt tuleb võtta haamer ja hakata uuesti pihta. Nii sündiski Metsalamaja – mitte plaani järgi, vaid elulise segaduse ja suure unistuse koostöös.
Me ehitame oma kodu keset metsa, kolme lapse ja terve loomaseltskonnaga: kanad, küülikud, koer ja kass, kes kõik arvavad, et nad on ehitusmeeskonna osa (ja ausalt öeldes, vahel nad ongi). Hulk hiiri ja peremehetsev rebane lisaks. Päevad on segu saepurust, kohvilõhnast ja laste kärast – ning vahel ka sellest, kuidas keegi unustab mõõdulindi külmkappi või leiab kruvikeeraja padja alt. Okei, nii hull tegelt vist asi pole.
Metsalamaja pole lihtsalt majaehitus. See on elu ise – kord tolmune, kord kuldne, aga alati meie oma. Siin jagan lugusid sellest, kuidas me ehitame unistustest päris seinad, ja kuidas segaduse sees kasvab kodu, mis lõhnab pannkookide ja värske puidu järele.
Metsalamaja 